Pettuse tüübid

lisateave pettuse tüüpide kohta

Petturid saavutavad esialgu teie usalduse ja seejärel varastavad teie raha.

Nad kasutavad ohvritega ühenduse võtmiseks mis tahes viise – telefoni, tavaposti, meili ja Internetti. Nad võidavad teie usalduse ja kui te olete neil konksu otsas, küsivad teilt raha, seejärel nad võtavad raha ja põgenevad koos sellega. Stsenaariumid, mida nad kasutavad teie meelitamiseks, muutuvad pidevalt. Aga te saate ennast, oma sõpru ja perekonda kaitsta, hankides teadmisi kõige levinumate pettuse tüüpide kohta.



Avansid/ettemaksed
  Teil palutakse saata raha, et maksta toote või teenuse eest ette 

Salapärane ost  Teile tehakse tööpakkumine, millega seoses peate mobiilse rahaülekande teenuse kaudu saatma raha ja seda teenust seejärel hindama

Enammaksmine  Teile saadetakse tšekk summaga, mis on suurem kui kokkulepitud hind ja teil palutakse rahaülejääk ülekandega tagastada, kuid tšekk on võltsitud

Tööpakkumine  Teil palutakse saata raha seoses tööpakkumisega, mille olete vastu võtnud

Loterii/auhind  Saate teate, et olete võtnud loterii/kihlveo ja peate auhinna kättesaamiseks saatma raha

Kinnisvara rentimine  Olete huvitatud kinnisvara rentimisest ja teil palutakse saata raha põhjustel, mis tunduvad õigustatud, kuid kõnealust kinnisvara ei ole tegelikult olemas

Hädaolukord/vanavanemad Teil palutakse saata raha hädaolukorras olevale sõbrale või pereliikmele

Internetiost  Teil palutakse saata raha toote, oksjonikauba või Internetis reklaamitud teenuse eest maksmiseks

Suhe  Kohtate kedagi veebis, teie vahel tekib suhe ja seejärel paluvad nad teil saata raha

Võltsitud tšekk  Teile saadetakse tšekk ja teil palutakse saata osa rahast tagasi põhjusel, mis tundub olevat õigustatud, kuid tšekk on võltsitud
 


 

Pettuse tüübid


Avansid/ettemaksed
                                                                                                  ^ Tagasi üles

 

    Petturid esitlevad end võltside laenufirmade esindajatena ja kasutavad autentse ilmega dokumente, meile ja veebisaite, mis tunduvad legitiimsed. Nad küsivad laenude andmiseks ettemaksu. Kliendid maksavad, aga laenu ei saa nad kunagi. Petturid on ammu läinud ja mõnikord muudavad nad regulaarselt oma „ettevõtte” nime, et vältida õiguskaitseametnikke. 

    See on üks variant avansi või ettemaksu nimega pettustest. Petturid võivad meelitada ohvreid ka lubadusega anda neile tasu vastu investeeringuid või päranduse. Aga see kõik taandub samale tagajärjele: Ohvrid maksavad raha kellelegi ootusega saada midagi suurema väärtusega tagasi ja seejärel saavad vastutasuks vähe või mitte midagi.

    Vt ka võltsitud tšeki pettust.


Testostud                                                                                                                  ^ Tagasi üles

    Testostu petuskeemid on populaarsed nende kurjategijate seas, kes sihivad tööhõivega tegelevaid veebisaite. Trikk on lihtne: Petturid saavad ohvrile tšeki ja ütlevad neile, et nad kasutaks raha selleks, et hinnata Western Unioni rahaülekande teenust. Ohvrid saavad raha teele, kuid avastavad hiljem, et tšekk on kehtetu ja nad peavad pangale tagasimakse tegema.

    Vt ka võltsitud tšeki ja tööpakkumise petuskeemi.


Enammaksmine                                                                                                         ^ Tagasi üles

    Enammaksmise petuskeemide puhul mängivad petturid ostjat ja sihivad tarbijaid, kes müüvad teenust või toodet. „Ostja” saadab müüjale legitiimse väljanägemisega tšeki, mis viitab tavaliselt hästi tuntud pangale ja mis on tehtud suuremale summale kui oli kokkulepitud hind. Nad võtavad ühendust, et seda enammaksu selgitada ja paluvad müüjal tšekk hoiustada ja rahaülejääk tagasi saata. Mitu nädalat hiljem saab ohver aru, et tšekk on võltsitud, kuid peab sellegipoolest maksma pangale tagasi mis tahes sularaha väljavõtte eest.

    Vt ka internetiostu ja võltsitud tšeki petuskeemi.


Tööpakkumine                                                                                                           ^ Tagasi üles

    Tööpakkumisega seotud petuskeemid algavad tavaliselt liiga-hea-et-olla-tõsi tööpakkumisega – tööta kodust ja teeni tuhandeid dollareid kuus, ilma kogemuseta – ning jätavad tarbijad ilma nn tööst ja ka rahast. Tavaliselt järgivad nad ühte kolmest mustrist.

    1. Petturid esinevad uue „tööandjana” ja saadavad ohvritele tšeki, et katta stardikulud, nagu tarvikud. Ohvrid hoiustavad tšeki, ostavad vajalikud tarvikud ja saadavad mis tahes järelejäänud raha petturile tagasi. Nädalad hiljem saavad nad aru, et tšekid on võltsitud ja nad peavad kogu summa tagasi maksma.

    2. Petturid esinevad värbajatena, kes reklaamivad garanteeritud töökoha pakkumisi, või tööandjatena, kes laiendavad tööpakkumisi tingimsusel, et ohvrid maksavad ette, näiteks krediiditšekki või taotlus- või värbamistasude eest. Ohvrid maksavad, kuid tööpakkumised ei realiseeru.

    3. Petturid esinevad ettevõtte esindajatena ja otsivad ohvrite delikaatseid isikuandmeid ja/või finantsteavet, ettekäändega, et nad teevad krediidi- või taustauuringuid. Seejärel sihivad nad ohvreid hiljem identiteedivargusega seoses.

    Vt ka testostu ja võltsitud tšeki petuskeemi.


Loterii/auhind                                                                                                          ^ Tagasi üles

    Loterii või auhinna pettused järgivad kahte sarnast mustrit.

    1. Ohver saab pealesunnitud telefonikõne, meili, kirja või faksi kelleltki, kes väidab, et töötab riigiasutuses või esindab tuntud organisatsiooni või kuulsust, teatades neile, et nad on võitud palju raha või auhinna. Pettur võidab nende usalduse ja selgitab, et võidu kättesaamiseks peavad nad esmalt saatma väikse summa raha tasude või maksude töötlemiseks. Neid juhiseid järgides saavad ohvrid viivimatult raha teele, kuid ei saa kunagi oma nn võitu kätte.„Ja nad kaotavad raha, mille maksid nn tasude ja maksude eest.”

    2. Ohvrid saavad pealesunnitud tšeki või maksekorralduse ning juhised raha hoiustamiseks ning saadavad koheselt osa sellest tagasi, et katta töötlemistasusid või makse. Nädalad hiljem saavad ohvrid aru, et tšekid on võltsitud, kuid on juba saatnud raha, et katta nn maksud ning ei saa seda raha enam tagasi. Samuti on nad sunnitud maksma oma pankadele tagasi mis tahes raha nad välja võtsid.

    Vt ka avansi/ettemakse ja võltsitud tšeki petuskeemi.


Kinnisvara rentimine                                                                                                 ^ Tagasi üles

    Kavalamad petturid kasutavad internetti ja eriti tasuta klassifitseeritud veebisaite, et jahtida pahaaimamatuid kinnisvaraohvreid. Kinnisvara üürimise petuskeemid juhtuvad tavaliselt kahel viisil.

    1. Üürnikud otsivad maja või korterit, mida rentida ja saavad seejärel nn omanikult petta.Ohvrid leiavad koha, mis asub suurepärases kohas ja on hea hinnaga. Kuulutus näeb autentne välja, seega hakkavad nad nn omanikuga suhtlema, üldiselt meili teel. Omanik ütleb, et koht on nende, kui nad saadavad raha, millega katta taotlustasu, tagatisraha jne. Nad teevad rahaülekande, kuid ei kuule siis nn omanikust mitte kunagi.

    2. Omanikud üürivad välja oma maja või korterit ja neid petab nn üürnik.Üürnikud võtavad ohvritega ühendust, peamiselt meili teel ja väljendavad huvi maja või korteri üürimise vastu. Petturid saadavad tšeki tagasiraha jaoks, kui seejärel tühistavad tehingu. Ohvrid saadavad raha tagasi, kuid avastavad siis, et tšekk oli võltsitud.

    Vt ka internetiostu ja võltsitud tšeki petuskeemi.


Hädaolukord/vanavanem                                                                                          ^ Tagasi üles

    Hädaolukorra petuskeemid mängivad inimeste emotsioonidel ja tugeval soovil aidata neid, kes seda vajavad. Petturid kehastuvad oma ohvriteks ja mõtlevad välja hädaolukorra – ma olen arreteeritud, ma olen röövitud, ma olen haiglas – ning sihivad seejärel sõpru ja pereliikmeid kiireloomuliste abi- ja rahapalvetega.

    Hädaolukorra petuskeeme on igasuguseid. Seejärel on olemas vanavanema petuskeem, kus petturid pöörduvad eakate poole, väites, et nad on nende lapselapsed ja paluvad kiirelt raha saata. Samuti sotsiaalvõrgustiku petuskeem, kus petturid tungivad sotsiaalvõrgustiku kontodele ja seejärel pöörduvad sõprade poole kiireloomuliste palvetega raha järele, väites, et nad on vigastatud, vahistatud jne.; nad teevad sama, kui murravad sisse meilikontodele. Nad kasutavad nendel kontodel olevat infot, et anda piisavalt isiklikke andmeid, et nende taotlused tunduksid õigustatud.


Internetiost                                                                                                              ^ Tagasi üles

    Internetiostu petuskeemi korral jahivad kurjategijad ohvreid, kes teevad pakkumisi kasutades veebioksjonite veebisaite või -teenuseid. Tavaliselt toimub see kahel viisil.

    1. Ohvrid võidavad pakkumise, mis on tõenäoliselt pettus või võltsitud ja neile öeldakse, et müüja aktsepteerib maksmiseks ainult rahaülekandeid. Müüja palub ostjal panna tehingule varju- või kallima nimi. Petturid veenavad ohvreid, et see kaitseb nende raha, kuni tooted või teenused on kätte saadud. Müüja loob seejärel selle varjunimega võlts-ID ja võtab raha välja. Kaup ei saabu mitte kunagi.

    2. Teine variant on, et algne oksjon on legitiimne, kuid ohvrid ei võida pakkumist. Nendega võtab hiljem ühendust teine pool, kes pakub neile sama kaupa samadel tingimustel ja palub maksta selle eest rahaülekandega. Raha saadetakse, kuid ostja ei saa kunagi oma kaupa kätte.

    Vt ka enammaksmise, kinnisvara üürimise ja võltsitud tšeki petuskeem


Suhe                                                                                                                         ^ Tagasi üles

    Suhte petuskeem algab lihtsalt. Mees ja naine kohtuvad Internetis. Suhe muutub tõsisemaks. Nad suhtlevad meili, telefoni teel ning vahetavad pilte. Lõpuks teevad nad plaane kohtumiseks ja isegi abiellumiseks. Kui suhe muutub tõsisemaks, hakkavad asjad muutuma. Mees palub naisel talle raha saata; ta vajab raha bussisõiduks haigeks jäänud onu juurde. Esimene rahaülekanne on väike, kuid palveid aina tuleb ja tuleb – tema tütar vajab erakorralist operatsiooni, ta vajab lennupileteid külla minemiseks jne. Vastutasuks antud lubadused on tühjad; raha on läinud ja ka ta ise.


Võltsitud tšekk                                                                                                          ^ Tagasi üles

    Võltsitud tšekid mängivad peaosa paljudes petuskeemides. Avansi- või ettemakseskeemides; testostu skeemides; loteriiauhinna skeemides jne. Ohvrid saavad pealesunnitud tšeki või maksekorralduse ning juhised raha hoiustamiseks ning saadavad koheselt osa sellest tagasi, et katta erinevaid kulusid, nagu töötlemistasusid või makse. Nädalad hiljem saavad ohvrid aru, et tšekid on võltsitud, kuid on juba saatnud raha ning ei saa seda raha enam tagasi. Samuti on nad sunnitud maksma oma pankadele tagasi mis tahes raha nad välja võtsid.

    Vt ka avansi/ettemakse skeem, testostu skeem, tööpakkumise skeem, enammaksmise skeem, internetiostu skeem, loterii/auhinna skeem ja kinnisvara üürimise skeem.